1919

1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

Pikemalt artiklis 1919. aasta Eestis

7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
17. jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas. Vt Udria dessant
Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
16.–21. veebruar – Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud kutsealuste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
24. veebruar – Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga^[1].
24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Vabadusristi^[1].
24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Eesti Panga^[1].
24. veebruar – loodi Eesti Punane Rist.
20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
26. märts – ilmus ajakirja Sõdur esimene number.
3. aprill – Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduse Sõjakooli loomiseks.
23. aprill – avati Asutav Kogu.
25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
4. mai – Tallinnas hakkas tegutsema Üle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond^[1].
8. mai – ametisse valiti esimene Vabariigi Valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
13. mai – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile
25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.

5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
19. juuni – Tallinnas toimus Eesti Ajakirjanikkude Liidu asutamiskoosolek^[1].
21.–23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse võidupüha.

3. juuli – lõppes Landesveeri sõda. Sõlmiti vaherahu.
9. juuli – Tallinnas avati eesti kunstnike tööde suur ülevaatenäitus^[1].

2. august – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises^[2].

Septembris avati kaks muusikakõrgkooli: Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool ja Estonia Seltsi Kõrgem Muusikakool^[1] (Tallinna Kõrgem Muusikakool).
6.–7. september – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee^[1].
17. september – Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
18. september – Tartu maakonna nõukogu otsustas liita seni Oudova maakonda kuulunud Piirisaare idaosa Kastre-Võnnu vallaga.

1. oktoober – Tartus alustas tegevust Eesti esimene kunstikõrgkool: Kõrgem Kunstikool Pallas^[1].
10. oktoober – Eesti Asutav Kogu võttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse^[1].
10.–23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
12. oktoober – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile.
12. oktoober – asutati Noorsoo Karskusühing^[1].
13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
18. oktoober – miilits nimetati ümber politseiks.
26. november – 9. detsember – toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Maksim Litvinov.
19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
30. november – Tallinnas toimus Eesti I spordikongress^[1].

1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega^[1].
4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.

Jaanuar

5. jaanuar – Saksamaal Münchenis asutati Saksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
7. jaanuar – algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu Montenegros.
10. jaanuar – Loode-Saksamaal asutati Bremeni Nõukogude Vabariik.
10. jaanuar – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
18. jaanuar – avati Pariisi rahukonverents.
25. jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit.
29. jaanuar – USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus 16. jaanuaril 1920.

Veebruar

Märts

23. märts – Benito Mussolini asutas fašistliku liikumise Fasci d'Italiani di Combattimento.

Aprill

4. aprill – Baieris loodi nõukogude vabariik. (See likvideeriti 1. mail 1919.)

Mai

22. mai – Läti Vabadussõda: Balti Landesveer ja Saksa Rauddiviis Rüdiger von der Goltzi üldjuhtimisel vallutasid Riia.^[3]

Juuni

1. juuni – Soomes hakkas kehtima nn kuiv seadus.
28. juuni – Saksamaa esindajad allkirjastasid Pariisi lähedal Versailles' lossi Peeglisaalis rahulepingu.

Juuli

6. juuli – esimene dirižaabel, Briti päritolu R-34 jõudis üle Atlandi ookeani lennates New Yorki.

August

11. august – Saksamaal kuulutas Rahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".

September

Oktoober

7. oktoober – rajati Hollandi lennukompanii KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
19. oktoober – USA Senat hääletas Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jäi USA Rahvasteliidust välja.

November

28. november – esimese naisena valiti Briti parlamenti Leedi Nancy Astor.

Detsember

Pikemalt artiklis Sündinud 1919

1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
6. jaanuar – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
13. veebruar - Ernest Jennings Ford (Tennessee Ernie Ford), USA laulja
17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
10. märts – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
13. märts – Marie Nyswander, USA arstiteadlane
18. aprill – Ian Smith, Rodeesia poliitik
19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
30. september – Endel Bergmann, eesti skulptor
22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
26. oktoober – Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
21. november – Diana Laev, eesti graafik
19. november – Gillo Pontecorvo, Itaalia filmilavastaja

Pikemalt artiklis Surnud 1919

27. jaanuar – Endre Ady, ungari luuletaja
2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
5. november – Oskar Eller, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja kangelane
3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

füüsika – Johannes Stark
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – Jules Bordet
kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
rahu – Thomas Woodrow Wilson

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198
↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015

Other Languages

Copyright

This page is based on the Wikipedia article 1919; it is used under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Unported License (CC-BY-SA). You may redistribute it, verbatim or modified, providing that you comply with the terms of the CC-BY-SA.