23. veebruar

<< Veebruar >>
E	T	K	N	R	L	P
1	2	3	4	5	6	7
8	9	10	11	12	13	14
15	16	17	18	19	20	21
22	23	24	25	26	27	28
2021

23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).

Eestis

1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.
1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson^[1].
1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esmakordselt avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.
1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud väljamõeldud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud riigivanema valimisteks.
1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.
1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.
1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.
1935 – avati Eesti Meremuuseum.
1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).
1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu^[1].
1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.
1937 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.
1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva^[2].
1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.
1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.
1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.
1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.
2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.

Maailmas

1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.
1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.
1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.
1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.
1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).
1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.
1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.
1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.
1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.
1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.
1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.
1898 – Émile Zola vangistati pärast tema avaliku kirja "J'accuse" ilmumist.
1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele 99 aastaks rendile 116 km² suuruse ala Guantánamo lahe piirkonnas.
1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.
1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.
1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).
1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.
1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esmakordselt plutooniumi.
1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.
1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.
1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.^[3]
1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
1965 – Mossad mõrvas Läti aviaatori-konstruktori Herberts Cukursi.
1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.
1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.
1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.
1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.^[4] (vt ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted)
1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.
1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.

Pikemalt artiklis Sündinud 23. veebruaril

1417 – Paulus II, paavst 1464–1471
1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas 1458–1490
1685 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja
1794 – August Matthias Hagen, baltisaksa maalikunstnik ja graafik
1874 – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president 1938–1940
1878 – Kazimir Malevitš, ukraina futuristlik maalikunstnik
1883 – Victor Fleming, USA filmilavastaja
1886 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsujuht
1891 – Aleksander Eller, eesti skulptor
1901 – Agathe Veeber, eesti graafik
1903 – Julius Fučík, Tšehhoslovakkia ajakirjanik
1929 – Jaan Einasto, eesti astronoom ja akadeemik
1929 – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh aastatel 1990–2008
1935 – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
1938 – Paul Morrissey, USA filmirežissöör
1938 – Jüri Männiste, eesti arstiteadlane
1940 – Peter Fonda, USA filminäitleja ja -režissöör
1943 – Helmi Sakkov, eesti arhitekt
1951 – Mait Maltis, eesti laulja
1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president aastast 2005
1960 – Naruhito, Jaapani kroonprints
1965 – Michael Dell, USA ettevõtja
1971 – Magomed Jevlojev, Inguši ajakirjanik, jurist, ärimees ja opositsionäär
1971 – Risto Kallaste, eesti jalgpallur
1977 – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
1994 – Dakota Fanning, USA näitleja

Pikemalt artiklis Surnud 23. veebruaril

0715 – Al-Walid I, Umaijaadide kaliif 705–715
1447 – Eugenius IV, paavst 1431–1447
1476 – Pietro Mocenigo, Veneetsia doodž 1474–1476
1766 – Stanisław Leszczyński, Poola kuningas 1704–1709 ja 1733–1736
1792 – Joshua Reynolds, briti maalikunstnik
1821 – John Keats, briti luuletaja
1839 – Mihhail Speranski, Vene liberaalne poliitik
1848 – John Quincy Adams, USA president 1825–1829
1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
1859 – Zygmunt Krasiński, poola luuletaja
1918 – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
1930 – Horst Wessel, saksa luuletaja, üliõpilane ja SA ohvitser
1930 – Jonas Jablonskis, leedu keeleteadlane
1934 – Edward Elgar, briti helilooja
1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
1945 – Rudolf Lange, Saksa politseiametnik, Läti SD ülem 1941–1944
1955 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
1965 – Stan Laurel, inglise komöödianäitleja
1990 – David Samoilov, vene-juudi luuletaja
2000 – Stanley Matthews, briti jalgpallur
2006 – Antonio Rodotà, Euroopa Kosmoseagentuuri direktor 1997–2003
2007 – Liina Roomet, eesti keraamik

Katoliku kirikus püha Polykarpose ja püha Willigise mälestuspäev.
Vana-Roomas Terminalia – jumal Terminuse püha.
NSV Liidus Punaarmee päev (1919–1946), hiljem Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päev (1946–1991).
Venemaal ja Ukrainas Isamaa kaitsja päev (1991). Seda tähistatakse ka mitmes muus SRÜ riigis.
Guyanas Mashramani – iseseisvuspäev (1966) ja vabariigi aastapäev (1970).
Brunei iseseisvuspäev (1984).

Tallinna maksimumtemperatuur +9,3 °C (1990)
Tallinna miinimumtemperatuur –26,3 °C (1865)
Tartu maksimumtemperatuur +10,1 °C (1990)
Tartu miinimumtemperatuur –27,5 °C (1956)

2007 – aasta kõige madalam temperatuur −30,3 °C Jõgeval
2018 – aasta kõige madalam temperatuur −26,5 °C Tiirikojal^[5]

↑ ^1,0 ^1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=23.2.1945
↑ eu.dk: What is Greenland’s relationship with the EU?
↑ 2018. aasta ilma ülevaade

Other Languages

Copyright

This page is based on the Wikipedia article 23. veebruar; it is used under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Unported License (CC-BY-SA). You may redistribute it, verbatim or modified, providing that you comply with the terms of the CC-BY-SA.